Lohutussöömine, kuidas jääda ükskõikseks
Lohutussöömine, kuidas jääda ükskõikseks
Liigsele söömisele on antud hellitav tähendus: lohutamine. See on huvitav. Kuid kuidas seda mõista?
Kui sõber läheb oma partnerist lahku ja sa ütled talle: söö kooki, kook lohutab, kook teeb kõik korda, võib juhtudagi, et hakkategi koos kooki sööma. Siiski kus on lohutus? Partner ju teie koogisöömise peale tagasi ei tule. Mis tegelikult koogisöömisest muutub peale selle, et panete oma kehasse suhkrut, jahu ja rasva erinevas vahekorras? Mitte midagi ei muutu. Kuid me räägime ikka ja jälle lohutustoidust ja seda süües justkui tunneme ennast paremini.
Looduses ei eksisteeri toitu, mis on kombinatsioon rasvast ja suhkrust. Kook on segu rasvast ja suhkrust. On olemas rasvased toidud nagu oliivid, avokaadod, rasvased kalad, pähklid, nad on väga rasvased. Suhkrut leiame näiteks mangost, meest ja magusatest puuviljadest. Kuid looduses ei ole looduslikku toitu, mis koosneb nii rasvast kui suhkrust.
On ainult üks ajutine toit, mis on pool rasva ja pool suhkrut, see on ema rinnapiim. Kui sa oled beebi, siis sa pead vaimustuma ema rinnapiimast või piima segust, sest sinu ellujäämine sõltub sellest, kui sulle meeldib piim.
Kui beebi ei võta piima vastu, siis tal on väga raske ellu jääda. Kui sa oled väike beebi ja keegi paneb sulle piimja, kreemja segu suhu, siis kui oled kurb, või igavled või kui tunned ennast üksinda, siis sinu vajadused on selle piima söömisega kõik rahuldatud. Korraga sa tunned ennast väärtuslikuna, sinu eest hoolitsetakse, sa tunned, et oled ühenduses teise inimesega, sind lohutatakse. Ja nüüd millal iganes me täiskasvanuna oleme kurvad või tunneme ennast üksinda, mõtleme: hmmm, ma vajan midagi piimjat kreemjat rasvast toitu, ma tahan jäätist süüa, ma tahan kooki süüa, ma tahan shokolaadi, ma tahan makarone juustuga.
Mitte keegi ei ütle, ma olen nii kurb, ma lohutan ennast grillitud lõhe või forelliga, ma aurutan broccolit ja söön sellerit. Ei, me ei tee seda. Me sööme kas pastat juustuga, pizzat või jäätist, sest need toidud teevad meie suus, maitseretseptorites kahel pool põskedes sama tunde, kui kreemjat rinnapiima imedes. Pasta juustuga, pizza, jäätis, shokolaad jt sarnased toidud on piimarikkad, neis on palju tärklist ja suhkrut. Toidud nagu helbed piimaga, jäätis, küpsised piimaga, sai võiga, pirukad, piimaga smootid, nad kõik taas ja taas loovad sarnase turvalisuse tunde, justkui kõik vajadused oleks kreemja toidu söömisega rahuldatud. Selliseid toite süües tunned sama tunnet, kui beebina, kui sinu eest hoolitseti, sa oled justkui jälle beebi.
Toidufirmad panevad palju raha uurimustesse, et leida perfektne suhe toidus suhkru ja rasva vahel. Näiteks toidud nagu maitsekohvid või muffinid. Toiduettevõtetel on selline konseptsioon nagu “bliss point”, eesti keeled tõlgituna kõlab huvitavalt – “õndsuse tasakaalupunkt” ehk perfektne kombinatsioon koostisosadest selliselt, mida sa veel suudad süüa enne, kui sa tunned ennast füüsiliselt väga halvasti. Osades kohvijookides on kuni 22 teelusikatäit suhkrut. Mõnedes smootides või piimakokteilides on sama palju suhkrut.
Meil on loomulik kaitse, et mitte liigselt süüa vaid rasva või vaid suhkrut. Proovi juua oliivõli või süüa lusikaga valget suhkrut. Ei õnnestu. Kuid meil ei ole loomulikku kaitset, kui rasv ja suhkur koos on. Jäätisesõbrad söövad jäätist liitrite kaupa. Shokolaadi sõbrad söövad terve tahvli korraga. Toidufirmad teavad, et sa ei suuda suhkru ja rasva kombinatsioonile vastu panna, nad teevad oma kasumi nimel sinust suurima rõõmuga taas beebi.
Kuidas ennast peatada ja aidata?
Me räägime endaga kogu aeg, sisekõnet ei saa peatada. Meenuta endale, ütle endale: ma ei taha olla beebi, ma ei otsi mitte midagi söögiks, mis meenutab rinnapiima, ma ei soovi taas rinnapiima süüa. Kui ma olen 102 aastane, las keegi paneb kreemjat banaanipüreed mulle suhu, võib-olla ma siis tahan jälle beebi olla, et keegi minu eest hoolitseks. Kuid preagu ma olen parimas eas, ma tahan ringi käia oma liibuvates teksades ja elada ägedat elu. Ma saan veel korra olla beebi, kui olen 102 aastane, kuid siis mul ei ole enam muud valikut.
Mäleta, söömine on toiming, mis viib sind tagasi lapsepõlve, kus kõik oli hästi kui süüa said. Lohtustoidu ja liigse toidu söömine on tagasi minemine lapsepõlve tunde juurde. Me sööme toite, mis lohutasid meid lapsepõlves nagu kartulikrõpsud, kommid, piimakokteilid, kakao, jäätis, pirukat ja koogid. Kui sa soovid sellele lõpu teha ja sa peaksid sellele lõpu tegema, siis räägi endaga nagu intelligentne ja lugupidav täiskasvanu, ütle endale: ma tahan süüa tõeliselt maitsvat tervistavat päristoitu, mida täiskasvanud söövad, võib-olla sushit, võib-olla head salatit. Võib-olla maisvaid köögivilju liha või kalaga.
Kui sa oled näiteks lennukis, siis sa ei hakka toitu tellides ütlema: kas ma saaksin laste menüüd palun, ma tahan juustuga makarone ja maasika piimakokteili.
Või kui keegi tore inimene kutsub sind välja sööma ja ütleb: kuule, ma viin sind burgerit sööma, sööme burgerit majoneesiga ja friikaid ketshupiga, joome piimakokteili ja sööme kananagitsaid. Sa ei ütleks jah, jah, just seda ma olen oodanud. Sa pigem arvad, et see ei kõla küll nii nagu keegi tahaks minuga kvaliteetaega veeta, ei tundu, et mind soovitakse hästi kohelda. Seega ütle endale alati ise: ma ei taha süüa nagu beebi. Ma olen intelligentne täiskasvanud inimene ja teen häid toiduvalikuid. Kas ma olen beebi? Ei, ei ole, ma olen täiskasanud, intelligentne inimene.
Kui soovid kiiremini taastada head toitumisharjumused või kaalu langetada, siis ootan Sind virtuaalsele kohvipausile, broneerida aeg vajutades nuppu Broneeri aeg kodulehel katipaeorg.com
