Mõningane ärevus on loomulik, kui on vaja teha midagi uut või juhtub midagi ootamatut ja kohe ei oska otsustada, kuidas käituda. Kui ärevus tekib sageli ja täiesti ootamatult, erinevates olukordades, siis võib nimetada seisundit ärevushäireks, sest sellisel juhul on ärevus juba valdav, mitte üksik episood.

Ärevuse ja ärevushäire sümptomid

Ärevuse ja ärevushäire sümptomid võivad olla

iiveldus

higistamine

südamekloppimine

hingeldamine

õhupuudus

värinad

nõrkus või väsimus

unustamine, millest rääkida tahtsid

pidev muretsemine

unetus jt

Ärevus ja ärevushäire ei ole päris sama olukord, mis depressioon. Kui depressioon on üldine lootusetuse, abituse, loiduse ja kurbuse tunne, siis ärevus tekib ootamatult, kuid õnneks ka vaibub. Ärevuse käes kannatav inimene ei pruugi olla üldises plaanis depressiivne, kurvameelne ja vähe aktiivne.

Ärevushäire on olukord, kui ärevus on liiga tugev, kestab liiga kaua ja hakkab häirima igapäevaelu. Ärevushäirele on iseloomulik pidev ja pikaajaline muretsemine ning pinge, mis ei ole seotud kindlate olukordadega. Ärevuse tõustes on  raske mõista, mis ärevuse vallandas.

Kuid veelgi olulisem, miks ärevus, mis eskaleerub ärevushäireks tekib ja kuidas temast vabaneda. 

Ärevus on kindlasti võimalik vabaneda, sest ükski beebi ei sünni ärevusega. Ärevus on elu jooksul omandatud ja seetõttu ka tagasi pööratav. Ärevaks muutumine on sümptom, kui inimene kas teadlikult või alateadlikult kardab midagi ja ei oska olukorrale selgitust anda ja lahendust leida.

Ärevuse hetkel annab alateadlik meel uuele olukorrale sama tähenduse, mis kunagi lapse meelega hirmu ja abituse hetkel. Kuid reaktsioon on nii kiire, keha reageerib ärevuse sümptomiga ja aeglane teadlik meel ei suuda mõista miks on enesetunne nii ebameeldiv.

Minu viieaastase hüpnoterapeudi kogemuse põhjal olen kuulnud erinevaid lugusid, mis on kliendid ärevaks muutnud, kliendid on hüpnootilises olekus ja õnneks olen saanud neil aidata ka ärevusest vabaneda.

Ärevusest vabaks, kliendilugu 1:

Väikesel nelja aastasel tüdrukul oli kõrvavalu ja ta läks koos emaga kõrvaarsti juurde. Tõenäoliselt oli tegu kõrvapõletikuga, kuid arst ütles väikesele tüdrukule ema juures olekul: tuled järgmine kord tagasi, ma raiun su kõrva tagant lahti ja ravime kõrva.

Kas sa kujutaksid ette, kui arst sulle sellise selgituse kõrvavalu ravi kohta annab? Ilmselt astuksid arsti kabinetist välja ja ei tuleks enam kunagi tagasi. See kohutav, ebainimlik ja esmapilgul isegi uskumatu lugu juhtus aastaid tagasi, nõukaaja lõpus. Lapse ema ei andnud lapsele selgitusi, et arsti juures käimine on siiski tervist toetav, mitte õudu külvav toiming, et arstil oli lubamatu sõnade kasutus. See väike tüdruk (tänaseks on ta täiskasvanud naine, minu klient, kes käis hüpnoteraapias seoses ärevusega) pidi emaga koos uuesti kõrvaarsti juurde minema ja õnneks siiski toonased meetodid nii räiged ei olnud, et kõrvasid raiuma hakati, kuid selline võigas sõnade kasutas lõi väikeses tüdrukus lukku uskumuse, et kohe kohe võib midagi ootamatut ja halba juhtuda ning ma ei saa ennast kuidagi kaitsta.

Lapsed hakkavad uskuma, et nad ei saa ennast kaitsta, et nad ei saa midagi muuta, sest nende üle otsustavad täiskasvanud, arstid ja vanemad, laste arvamus ei loe.

Täiskasvanuna oli sellel naisel nii tugev ja pidev ärevus, et ta ei suutnud isegi poes käia, riiulite vahel käimine oli tõeline väljakutse, ta oli nõus ilma vajaliku ostuta poest lahkuma, selle asemel, et seda riiulitelt otsida. Naine ei mõistnud oma ärevuse põhjust.

Hüpnoteraapias läks klient tagasi mälestuse juurde, mis tekitas temas suurt hirmu ja abituse tunnet, ärevuse algpõhjus sai tühistatud ja vabastatud ja ärevus lõppes seekord vaid peale ühte hüpnoteraapia sessiooni.

Ärevusest vabaks, kliendilugu 2:

Kuueaastane tüdruk on lasteaias ja ülesanne oli joonistada endast pilt. Klient (edaspidi väike tüdruk) joonistas endast pildi, ta oli rahulik ja rõõmus, talle meeldis see pilt, mille ta joonistanud oli, see oli tema arvates ilus pilt temast. Siis tuli söögi aeg, kuid tüdruk ei soovinud süüa. Kasvatajale ei sobinud, et tüdruk ei söö söögi ajal, kasvataja võttis lusika tüdruku käest ja surus lusika tüdrukule suhu. Mõistagi ei saa väike tüdruk midagi kasvataja vastu, ta peab kuuletuma. Tüdruk hakkas nutma ja tal tekkis oksereaktsioon. Kasvataja ütles see peale tüdrukule: ära nuta! Kui sa nutad, siis sa oled sama kole kui selle pildi peal, mille sa endast joonistasid!

Ja väike tüdruk otsustas: kui kasvataja nii ütleb, siis järelikult ma ei oska ilusat pilti joonistada, ma olen andetud.

Kui kasvataja nii ütleb, siis järelikult ma olen kole.

Lapsed ei kahtle täiskasvanute sõnades.

Hüpnoteraapia sessioon toimus kliendiga kohapeal kohtudes ja kui klient oli tagasi mälestuse juures, kuidas kasvataja tema üle võimutses ja teda pisendas, siis tal pisarad voolasid ja ärevusest tekkisid punased laigud kaela peale.

Ebameeldivad mälestused tekitavad tugevaid keha reaktsioone ka siis, kui sündmus on ammu möödas.

NB! Minevikus juhtunut ei saa uuesti läbi elada, kui tahes hirmus see ka oli. Nii nagu ei saa uuesti läbi elada ilusat pulmapäeva või imelist lapse sündi, neid hetki saab vaid meenutada, mitte uuesti läbi elada. Kuid on oluline tagasi minna hirmutavate sündmuste juurde hüpnoosis, et nendest olukordadest võim välja võtta, anda neile uus tähendus, nad tühistada, et nad ei tekitaks enam ärevust suvalisel hetkel, aastaid hiljem.

Peale sessiooni lõpetamist ütles klient,  et see stseen lasteaias oli ta lapsepõlve kõige hirmsam mälestus. Täiskasvanuna koges klient ärevust, kui pidi koosolekuid läbi viima või intervjuusid andma. Ärevus oli nii tugev, et klient sageli unustas, mida ta öelda tahtis ja see lisas veel omakorda hoogu juurde ärevusele ja endas kahtlemisele. Selleks, et ennast paremini tunda, tarbis klient õhtuti ka liiga sagedasti alkoholi

Klient tundis kergendust kohe, peale hüpnoteraapiat ja ütles, et ta pole emotsionaalselt midagi nii võimsat kogenud. Vaid nädal peale teraapiat oli ta taas enda eest paremini hoolitsema hakanud, käis hommikuti jooksmas ja õhtuti ei olnud töömõtted enam nii valdavad.

Ärevusest vabanemiseks on vaja avastada, mida inimene on jäänud uskuma endast, elust ja teiste hinnangutest tema kohta. Alateadvus on automaatne protsess, kuhu on keerlema jäänud kõik väga emotsionaalse hetke ajal lapsena lukku löödud uskumused. Automaatselt töötavat mehhanismi ei saa peatada ja parandada, ilma mõistmata mis seal “katki” läks, kui ta täistuuridel töötab. Hüpnoosis ajulained aeglustuvad ja on võimalik hoomata, mida piiravat ja pisendavat on alateadvusesse kinni jäänud ning peale mõistmist on võimalik “õige parandus” teha. Kui alateadlikud uskumused on elujaatavad, ennast toetavad ja ennast aktsepteerivad, siis lõppeb ka keha reageerimine suure ärevusega. Ennast toetav inimene mõtleb, oot, ma mõtlen natuke kuidas selles olukorras hakkama saada, paanikaks ei ole põhjust, ma küsin abi, ma leian lahenduse, ma olen toetatud.